Täna tutvustas Poliitikauuringute Keskus Praxis regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel valminud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2013” tulemusi. Uuringust selgus, et viimase 12 kuu jooksul on ühes või teises vabatahtlikus tegevuses osalenud 31% Eesti elanikest ning enim motiveerib inimesi võimalus saada oma tegemistest ja saavutustest emotsionaalset rahulolu.
„Eestlased on alati suuremaid töid, millest ühe pere jaks üle ei käinud, talgukorras teinud. Just selline üheskoos tegemine ja teiste abistamine on ka täna levinuim vabatahtliku tegevuse vorm,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler uuringu tutvustusel.
Vabatahtliku tegevuse valdkondadest oli eelmine aasta kõige populaarsem keskkonnakaitse. Levinuim viis vabatahtlikuna tegutseda on osaleda heakorratöödel, talgutel ning remonditöödes, seda tegid 61% kõigist 2013. aastal vabatahtlikuna tegutsenutest. Sarnaselt viie aasta taguse ajaga on jätkuvalt menukad valdkonnad ka kohaliku elu edendamine, osalemine nii külaliikumises kui ka tegutsemine linnade asumiseltsides.
Analüüsi üks autoritest Maiu Uus Praxisest selgitas, et vabatahtlik tegevus on üsna eriilmeline ja eristuvad vähemalt neli vabatahtlike tüüpi vastavalt sellele, millise regulaarsusega tegutsetakse ning kas panustatakse mõne organisatsiooni juures või omal algatusel.
Kõige aktiivsemad vabatahtlikud moodustavad kogu elanikkonnast 5% – nad tegutsevad vabatahtlikuna iganädalaselt või -kuiselt, nad on peamiselt vabaühenduste liikmed ning panustavad keskmiselt enam ürituste korraldamisesse ja ühenduste juhtimisse, ka huviringide juhendamisse ja sotsiaalsete rühmade huvikaitsesse.
„Hea on tõdeda, et nii vabatahtlikud kui ka mittevabatahtlikud leiavad, et vabatahtlik tegevus on Eesti ühiskonnas kõrgelt väärtustatud ja sellel on hea maine,“ tõstis esile Uus ning lisas, et vabatahtlikud on rahul vabatahtliku tegevuse kogemusega ja organisatsioonidega, mille juures või kelle heaks nad tegutsevad.
Uuringust tuli ka esile, et vabatahtlikuna tegutsemise määr ei ole üle Eesti ühtlane, vaid erineb regiooniti ja maakonniti üsna palju. Kõige aktiivsemad ollakse Jõgeva, Võru ja Rapla maakondades. Kõige väiksem vabatahtlike osakaal on Saaremaal, Põlvamaal ja Viljandimaal. Oluline on ka tegevuse sagedus – 73% on panustanud rohkem kui üks kord.
52% vabatahtlikest osales vabatahtlikus tegevuses omal algatusel ning 46% osales mõne organisatsiooni eestvedamisel või kutse peale. 15% kõigist vabatahtlikest tegutses avaliku sektori asutuse juures. Uuringus joonistus välja ka professionaalidest vabatahtlike tegevus, mille puhul inimesed panustavad oma erialaseid teadmisi ja oskusi nn pro bono.
Regionaalministri valitsemisala tellimusel valminud uuringu eesmärk on anda ülevaade vabatahtlikus tegevuses osalemisest Eestis ja selle muutumisest viimase viie aasta jooksul. Uuringu täistekst on kättesaadav siin!
Lisainfo:
Regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Marten Lauri, 6125191
Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik Maiu Uus, 640 8006